Havonavardiji ƣajrinizomī
Havonavardiji ƣajrinizomī, aviatsijai graƶdanī (rusī: graƶdanskaja aviatsija) — jake az namudhoi havonavardī, ki baroi qone' namudani talaboti şahrvandon va içroi vazifahoi maxsusi xoçagiji xalq ta'jin şudaast.
Baroi in maqsadho aviatsijai graƶdanī korhoi zerinro ançom medihad: kaşondani musofironu baƣoç, borho va pocta; içro namudani korhoi aviatsionī dar kişovarzī, soxtmon, sohai neftu gaz, muhofizati çangalzor, xizmatrasoniji ekspeditsijaho; rasondani xizmati tibbī ba aholī va guzarondani corabinihoi sanitarī; guzarondani korhoi tahqiqotiji ilmī va taçribavī; guzarondani corabinihoi ta'limī, madanī – ma'rifatī va varzişī; guzarondani korhoi çustuçūī – naçotdihī, sadamavī – naçotdihī va rasondani joriji ta'çilī dar holathoi favquloda.
Mundariça
Nav'hoi aviatsijai graƶdanī[viroiş]
Nav'hoi asosiji aviatsijai graƶdanī:
- naqlijotī
- sanitarī
- ta'limiju maşqī
- varzişī
- maxsus (kişovarzī, razvedkai geologī, aerofotosuratgirī, tadqiqoti ilmī va ƣ.).
Aviatsijai graƶdanī dar aerodromhoi graƶdanī çojgir şuda, doroi samoljotu vertoljot, şabakai rohhoi havoī, vositahoi radiotexnikī, meteorologī, texnikai rūşnoidihanda, aeroportho ƣ. meboşad.
Ta'rix[viroiş]
Aviatsijai graƶdanī asosan dar nimai dujumi asri 20 inkişof joft. Az soli 1947 samoljothoi dumuharrikai soxti S. V. Iljuşin – Il-12 va Il-14 samoljothoi asosiji Aviatsijai graƶdanī gardidand. Dere naguzaşta ba çoji onho samoljothoi reaktiviji kalonsur'atu bisjorçoja istifoda şudand. Tu-104, ki du muharriki turboreaktiviji puriqtidor dorad, jakumin dar çahon samoljoti musofirkaşi reaktivī gardid (1956), ki dar rohhoi havoiji bajnalxalqī ba parvozi muntazam oƣoz namud. Solhoi 1957 – 59 samoljothoi musofirkaşi turbovintiji Il-18, Tu-114, incunin samoljothoi soxti O. K. Antonov – An-10, An-24 soxta şudand. Dar namoişgohi çahoniji Brjusselь (1958) Tu-104, Il-18, An-10 ba giriftani medali tillo, Tu-114 ba mukofoti oliji «Gran-pri» sazovor gaştand. Samoljothoi musofirkaşi Il-62, Il-62 M, Tu-134, Tu-154, Jak-40 samoljothoe meboşand, ki muharrikhoi turboreaktiviji dukontura dorand va onho dar aqibi tanai samoljot çojgir şudaand. Az solhoi 50 asri 20 dar xoçagiji xalq vertoljothoi soxti M. L. Mil va N. I. Kamov (Mi-1, Mi-4, Mi-6, Mi-8, Ka-15, Ka-18, Ka-26 va ƣ.) vase' istifoda meşavand. Az samoljothoi ta'limī va maşqiju varzişī samoljothoi vintu motoriji Jak-18 va reaktiviji Jak-30, Jak-32 (soxti A. S. Jakovlev) çolibi diqqatand. Soli 1965 kalontarin dar dunjo samoljoti naqlijotiji An-22 «Antej» (soxti O. K. Antonov) soxta şud, ki iqtidori 4 muharriki turbovintiji on taqr. 4416•103 Vt (60000 q. a.) meboşad. Vaj 80 t bori mufid jo 720 musofirro bo sur'ati 740 km/soat ba masofai 5000 km benişast burda metavonad. Dar solhoi ba'dī ba çoji onho samoljothoi navi musofirkaşi Il-86 (aerobus), Jak-42, samoljothoi borkaşi Il-76 omadand. Samoljoti Il-76 metavonad 40 t borro dar balandiji 13000 m bo sur'ati 850 km/soat ba masofai 5000 km rasonad.
Aviatsijai graƶdanī dar Toçikiston[viroiş]
Avvalin xati parvozi aviatsijai graƶdaniji toçik Buxoro – Duşanbe buda, parvozi naxustin ba Duşanbe 3 sentjabri soli 1924 dar samoljoti Ju-13 tahti idorai R. Axriev va P. Komarov amalī şud. Ba Vilojati Muxtori Kūhistoni Badaxşon avvalin marotiba 21 oktjabri soli 1924 samoljoti Ju-13 dar hajati N. Baranov va A. Velmer az rūi xatsajri Duşanbe – Ƣarm – Xoruƣ parvoz kard, lekin parvozhoi muntazam tanho dar soli 1932 oƣoz şudand. Oxiri soli 1924 rohi havoiji Duşanbe – Toşkent ba kor sar kard. Aeroporti şahri Duşanbe fevrali soli 1930 soxta şud. Pas az jak sol dar Kūlob, Ƣarm, Panç va Danƣara niz aeroportho soxta şuda, az pojtaxt parvozhoi muntazam içro meşudand. Peş az Çangi Buzurgi Vatanī pojtaxti Toçikiston bo 25 nohijai çumhurī va şahrhoi Toşkandu Samarqand bo rohi havoī pajvast bud. Solhoi ÇBV aviatorhoi toçik zijoda az 6000 t borhoi çangī va xoçagiji xalq, 1000 t pocta va 50 haz. musofironro kaşonda, zijoda az 1500 parvozhoi sanitarī va korhoi zijodi kişovarziro ba ançom rasondaand. Dar in solhoi puroşūb ba haft dastparvari Rajosati toçikistoniji Aviatsijai graƶdanī unvoni Qahramoni Ittifoqi Sovetī doda şudaast: G. A. Taran, I. E. Duşkin (pas az marg), T. K. Gavrilov, I. S. Valuxov, V. M. Obuxov, M. V. Rodnix va P. I. Tixonov. Pas az ÇBV aviatorhoi toçik ba xathoi parvozi umumiittifoqī baromadand. Tobistoni soli 1945 ekipaƶi samoljoti Li - 2 dar hajati S. Şuvalov, A. Maruşkin va V. Rodcenko rohi havoiji Duşanbe – Moskva va şahrhoi Boku, Mineralnie Vodi, Adlerro kuşodand. 28 fevrali soli 1960 avvalini samoljoti turbovintiji Il-18 dar aeroporti Duşanbe nişast va 2 mart az Duşanbe ba Moskva parvoz namud. Solhoi ba'dī samoljothoi turbovintiji Li-24 (1968) va turboreaktiviji Jak-40 (1969) ba istifoda qabul şudand. Dar şaroiti kūhiston istifodai vertoljotho afzalijatxoi zijod doşt va avvalin vertoljothoi Aviatsijai graƶdaniji toçik Mi-4 (1964) va Mi-8 (1970) budand. Soli 1970 vertoljotcijoni toçik ba pirjaxi Fedcenko (dar balandiji 4200 m) va soli 1977 ba puştakūhi qullai «Kommunizm» holo Ismoili Somonī; (6100 m) furud omadand. Soli 1974 naxustin samoljoti Tu-134 dar aeroporti Xuçand ba kor sar kard. Soli 1978 naxustin samoljoti Tu-154 dar aeroporti Duşanbe furud omad. Oxiri solhoi 60 asri 20 mamlakathoi gunogun ba soxtani samoljothoi musofirkaşi doroi sur'ati favqussado (2500 – 3000 km/soat) va durparvoz (6000 – 8000 km) şurū' kardand. Soli 1968 naxustin dar çahon samoljoti musofirkaşi favqussadoi Tu-144 parvoz kard. Sur'ati parvozi Tu-144 2300 km/soat, durparvoziaş bo 120 musofir 6500 km meboşad.
Aviatsijai graƶdanī dar zamoni istiqlol[viroiş]
Dar davrai istitiqlolijati Çumhuriji Toçikiston du şirkati havoiji aviatsijai graƶdanī amal mekunand: «ToçikEjr» va «SomonEjr». Az soli 2007 samoljothoi xoriçiji nav'i «Boing 737-200» va «Boing 757-200» istifoda meşavand, ki dar natiça şumorai musofirkaşonī afzud. Holo az Duşanbe samoljotho ba Rossija, Eron, Xitoj, Hinduston, Turkija, Germanija, Amorati Muttahidai Arab, Arabistoni Saudī, Qazoqiston, Qirƣiziston va digar davlatho parvoz mekunand. Dar xathoi parvozi mahallī samoljothoi Tu-154, Tu-134, Jak-40, An-24, An-26, An-28 va vertoljoti Mi-8 ba mizoçon xizmat merasonand (M. Xolov).
Hamcunin nigared[viroiş]
Sarcaşma[viroiş]
- A — Asos. — D. : SIEMT, 2011. — 608 s. — (Ensiklopedijai Milliji Toçik : [taxm. 25 ç.] / sarmuharrir A. Qurbonov ; 2011—2017, ç. 1). — ISBN 978-99947-33-45-3.
